| |
|
Paberi
ajalugu ja tehnoloogia
Pressitud logoga toode
Paber - ajalugu ja tehnoloogia
Veidike juttu paberi tehnoloogia ajaloost ja tehnoloogiast.
Esmakordselt, nimelt meie ajaarvamise II saj. algul, valmistati paberit
Hiinas. Teated paberivalmistamise tekkimise kohta ei ole küllaldaselt
kindlad. Tavaliselt omistatakse paberi leiutamine hiina ülimlasele
Tsai Lunile (m. j. 105. a.), kes kujundas välja paberivalmistamise
tehnoloogilised alused, mis muutumatul kujul säilinud kuni käesoleva
ajani. Tsai Lun valmistas paberit mooruspuu koorest ja teistest kohalikkudest
taimedest. Ta eraldas koorest kõvad, puitunud osad ja peenendas
koore kiulise osa, mähi, vee juurdelisamisel kivist uhmris. Saadud
„paberimassi“ segas ta „ammutus-tõrres“
suure hulga veega hästi läbi ja ammutas siis puitraamile pingutatud
peene siidist sõela abil tõrrest teatud hulga pabermassi.
Peale suurema osa vee ära nõrgumist moodustus sõelale
paberi poogen. Poogen paigutati sõelalt vildile, suruti pressiga
üleliigne vesi välja ja kuivatati õhu käes. Valminud
paberit siluti aluslaual silujatega ja lõigati siis määratud
formaadi järgi.
Mitme sajandi kestel hoidsid hiinlased paberivalmistamise saladuse endale.
Ainult aegamisi levis saladus naabermaadesse. Paber sai tuntuks Koreas
III sajandil, Jaapanis VII sajandil. Araablased õppisid paberivalmistamist
hiina sõjavangidelt. Seejärel järg – järgult
hakkas levima paberivalmistamine üle kogu maakera, VII sajandil Hispaania,
kuhu araablased vallutuskäiguga tõid paberivalmistamise. Umbes
samal ajal hakati paberit valmistama Itaalias, sealt rändas edasi
Prantsusmaale, saksamaale ning XV sajandil Inglismaale.
Sel ajal algab paberitootmise mehhaniseerimine, üleminek puhtkäsitöölt,
poolkoduselt paberitootmiselt manufaktuur-tüüpi tootmisele,
ühes veejõu rakendamisele (paberveskid).
XVI sajandil ehitati paberveskid Ukrainasse, Leedusse ja Valgevenesse.
XVII sajandil (1640. a.) leiutati Hollandis massi-hollender, mille kiudaine
jahvatatakse pöörleva „trumli“ ja tema all asuva
„liistu“ nugade vahel. Selle leiutamise hoidsid hollandlased
kaua saladuses.
XVII sajandi lõpul, suurenes paberi tarvitamine tugevasti. Sai
tuntavaks kvalifitseeritud tööliste terav puudus. See asjaolu
sundis Prantsuse kodanikku, paberimanufaktuuri meistrit Louis Robert`i
tegelema masina leiutamisega, mis võinuks asendada töölist
– massiammutajat. 1799. aastal ta võttis patendi pidevat
paberikangast valmistavale masinale. Järjest arendati masinaid, kui
lõpuks XIX sajandi esimesel poolel hakkas arengut pidurdama kiudaine
puudus.
1844. a. saksi kangur F. G. Keller tegi ettepaneku valmistada paberi moodustamiseks
kiulist massi, hõõrudes puitu pöörleval liivakivil.
Ta konstrueeris masina puidu hõõrumiseks ja ehitas esimese
puumassivabriku, kuid ei saanud kasu leiutisest ja suri vaesuses.
Mehaaniline puumass leidis paberivabrikutes ruttu kasutamist. Aegade jooksul
uute tehnoloogiate sisseviimisel pabertööstuses võimaldasid
XIX sajandi teisel ja XX sajandi esimestel aastakümnetel areneda
suureks tööstusharuks, millel on suur kultuuriline ja rahvamajanduslik
tähtsus. See areng on kapitalistlikes maades läinud hüppeliselt,
tagasilöökidega kriisiaastail ja tõusudega õitsenguaastail.
Loe ka: pabermassivalmistamine, paberi valmistamine ja viimistlemine,
puumassi tootmine (papp)
|